Vaatamata korduvatele COVID-19 puhangutele, nõrgale globaalse majanduse taastumisele ja süvenenud geopoliitilistele konfliktidele saavutas Hiina ja ELi impordi- ja ekspordikaubandus siiski vastuolulise kasvu. Tolliameti hiljuti avaldatud andmete kohaselt oli EL Hiina suuruselt teine kaubanduspartner esimese kaheksa kuu jooksul. Hiina ja ELi vahelise kaubavahetuse koguväärtus oli 3,75 triljonit jüaani, mis on 9,5% rohkem kui aasta varem ja moodustas 13,7% Hiina väliskaubanduse koguväärtusest. Eurostati andmed näitavad, et esimesel poolaastal oli 27 ELi riigi kaubavahetuse maht Hiinaga 413,9 miljardit eurot, mis on 28,3% rohkem kui aasta varem. Nende hulgas oli ELi eksport Hiinasse 112,2 miljardit eurot, mis on 0,4% vähem; import Hiinast oli 301,7 miljardit eurot, mis on 43,3% rohkem.
Intervjueeritud ekspertide sõnul kinnitab see andmekogum Hiina ja ELi majanduse ja kaubanduse tugevat täiendavust ja potentsiaali. Olenemata sellest, kuidas rahvusvaheline olukord muutub, on kahe poole majanduslikud ja kaubanduslikud huvid endiselt tihedalt seotud. Hiina ja EL peaksid suurendama vastastikust usaldust ja suhtlust kõigil tasanditel ning lisama veelgi „stabilisaatoreid“ kahepoolsete ja isegi globaalsete tarneahelate turvalisusse. Kahepoolse kaubanduse kasvu oodatakse kogu aasta vältel.
Alates selle aasta algusest on Hiina ja ELi vaheline majandus- ja kaubanduskoostöö näidanud tugevat vastupidavust ja elujõudu. „Aasta esimesel poolel on ELi sõltuvus Hiina impordist suurenenud,“ analüüsis Hiina Renmini ülikooli Chongyangi finantsuuringute instituudi teadur ja makroökonoomika osakonna asedirektor Cai Tongjuan intervjuus International Business Daily reporterile. Peamine põhjus on ELi konflikt Venemaal ja Ukrainas ning sanktsioonide mõju Venemaale. Madalama tootmissektori tegevusmäär on langenud ja see on muutunud impordist sõltuvamaks. Hiina seevastu on epideemia katsumustele vastu pidanud ning siseriiklik tööstusahel ja tarneahel on suhteliselt terviklikud ja toimivad normaalselt. Lisaks on Hiina-Euroopa kaubarong kompenseerinud ka epideemiast kergesti mõjutatud mere- ja õhutranspordi lüngad, taganud katkematu transpordi Hiina ja Euroopa vahel ning andnud suure panuse Hiina ja Euroopa kaubanduskoostöösse.
Mikrotasandil jätkasid Euroopa ettevõtted, nagu BMW, Audi ja Airbus, oma äritegevuse laiendamist Hiinas sel aastal. Uuring Euroopa ettevõtete arenguplaanide kohta Hiinas näitab, et 19% Euroopa ettevõtetest Hiinas ütlesid, et nad on laiendanud oma olemasoleva tootmistegevuse ulatust, ja 65% ütlesid, et nad on säilitanud oma tootmistegevuse ulatuse. Tööstusharu usub, et see peegeldab Euroopa ettevõtete kindlat kindlustunnet Hiinasse investeerimisel, Hiina majandusarengu vastupidavust ja tugevat siseturgu, mis on Euroopa rahvusvahelistele ettevõtetele endiselt atraktiivne.
Väärib märkimist, et Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise ja eurole avaldatava langussurve hiljutine edenemine võib Hiina ja ELi impordile ja ekspordile mitmekordset mõju avaldada. „Euro odavnemise mõju Hiina ja Euroopa kaubandusele on juba ilmnenud juulis ja augustis ning Hiina ja Euroopa kaubanduse kasvumäär on nende kahe kuu jooksul võrreldes aasta esimese poolega aeglustunud.“ Cai Tongjuan ennustab, et kui euro jätkab odavnemist, muudab see „Made in China“ tooted suhteliselt kalliks, mõjutades Hiina eksporditellimusi ELi neljandas kvartalis; samal ajal muudab euro odavnemine „Made in Europe“ tooted suhteliselt odavaks, mis aitab suurendada Hiina importi EList, vähendada ELi kaubandusdefitsiiti Hiinaga ning edendada Hiina ja ELi kaubanduse tasakaalustatumaks muutumist. Tulevikku vaadates on Hiina ja ELi üldiseks trendiks endiselt majandus- ja kaubanduskoostöö tugevdamine.
Postituse aeg: 16. september 2022